Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused
EN LV EE

Kalastajad

Mõlemas naaberriigis – nii Lätis kui ka Eestis – leidub rikkalikult veekogusid – järvi, jõgesid, allikaid. Need veekogud võivad aga olla väga erinevad – on nii kivise põhja ja kiire vooluga kärestikulisi jõgesid kui ka liivase või mudase põhjaga aeglasevoolulisi jõgesid. Neist omadustest sõltub ka veekogu taimestik ja loomastik – erinevad liigid on kohastunud erinevate keskkonnatingimustega. Mõned mageveekalad on eriti nõudlikud elutingimuste suhtes.

Sobivuse järgi teatud kalaliikidele võib jõed ja järved jagada kahte rühma – lõhilastele sobivad mageveekogud ja karplastele sobivad mageveekogud. Gauja/Koiva vesikonnas on palju lõhilastele sobivaid jõgesid. Selliseid jõgesid iseloomustab kiire vool (ja suur langus), kärestikud, kivine jõesäng, varjulised kaldad ja külm vesi; järved on suhteliselt sügavad ja toitainetevaesed (ei kasva kinni).

Gauja/Koiva vesikonnas elab üle 20 kalaliigi, nt ahven, säinas, harjus, latikas, haug, särg, teib, luts ja siig, ning ka üks vähiliik. Majanduslikku tähtsust omavad siirdeliigid lõhe, meriforell, vimb ja jõesilm.

Kalastamine on Gauja/Koiva vesikonnas oluline ja armastatud aktiivse puhkuse osa, kuid seejuures tuleb loomulikult järgida kalapüügieeskirju. Vesikonnast on püütud nii mõnegi kalaliigi rekordsuurusega isendeid. Gauja jõest püütud 1,02 kilogrammine harjus hoiab Lätis esikohta juba 1987. aastast. Ja keegi pole ametlikult löönud ka 1989. aastal Gauja rahvuspargist ilusast Ungursi järvest püütud 19,56 kilogrammise haugi rekordit (Läti kalarekordid).

Enne kui minna kalastama, eriti juhul, kui seda kavatsetakse teha naaberriigis, tuleb välja uurida olulisemad kalapüügieeskirjad. Vastavad õigusaktid on Lätis ja Eestis erinevad.

Vältimaks konfliktolukordi Eestis, tuleb arvestada kalapüügieeskirja ja loanõuetega – juhul kui harrastuskalastaja kasutab püügiks midagi enamat kui üht lihtkäsiõnge:

  • Eestis kalastamiseks tuleb tasuda püügiõiguse eest, vastasel juhul tuleb maksta trahv ebaseadusliku püügi eest ja hüvitada ka kalastikule tekitatud kahju;
  • Harrastuspüügiõiguse eest ei pea tasuma eelkooliealised lapsed, alla 16-aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud isikud ja puudega isikud (vastava dokumendi olemasolul);
  • Erinevate kalaliikide alammõõdud Eestis: siig – 35 cm, meritint – 12 cm, haug – 45 cm, vimb – 30 cm, latikas – 35 cm, luts – 40 cm, ahven – 19 cm. Harrastupüügil või õngepüügil püütud kala on keelatud müüa.
  • Täpsem teave Eesti kalapüügieeskirjade kohta: www.kalastusinfo.ee

Alates 1. jaanuarist 2010 kehtib Lätis uus harrastuskalapüügi määrus, milles on varasemaga võrreldes olulisi muudatusi, nt:

  • Kalastamise ajal peab lisaks kalastuskaardile olema kaasas ka kehtiv isikut tõendav dokument (täieliku ees- ja perekonnanime ning isikukoodiga);
  • Uue nõudena peab kalastuskaardil olema lisaks ees- ja perekonnanimele ka isikukood;
  • Muudetud on ka lubatud püügikoguseid – üks kalastaja tohib ühel püügikorral püüda: kolm säinast, tõugjat või meriforelli (mitte viis, nagu oli lubatud varem); ühe siia ja ühe harjuse (mitte kolm isendit, nagu varem). Meritinti võib siseveekogudes püüda kuni 10 kg (nagu mereski) – varem selle liigi puhul piirangut ei olnud;
  • Haugi on keelatud püüda 1. märtsist 30. aprillini (varem oli püügikeeluaeg 16. märtsist 30. aprillini);
  • Tühistatud on kevadine püügikeeld (1. aprillist 30. maini) Gauja jões suudmest kuni Tallinn-Riia maantee sillani, Līgatne suudmest Amata suudmeni ja Valmiera sõuderajal ning ka Brasla jões suudmest kuni kalakasvatuse paisuni;
  • Olulised muudatused puudutavad kalapüüki jõgedes sügisesel piiranguperioodil 1.–30. novembrini. Lisandunud on jõgesid, kus kalapüük on sel ajal keelatud, ja piirangutega jõed jagunevad kahte rühma: jõed, kus kalapüük on täielikult keelatud, ning jõed, kus kalapüük teatud söödaga on keelatud.
  • Uus Läti harrastuskalapüügi määrus on kättesaadav:

Teave Läti kalastuskaardi kohta: www.makskeresanaskarte.lv