Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused
EN LV EE

Keskkonnaspetsialistid

Veekaitse on nii Eestile kui ka Lätile väga oluline keskkonnapoliitika teema. See on seotud pinna- ja põhjaveega mõlemas riigis, aga ka piiriüleste veekogudega Gauja/Koiva vesikonna alal.

Mõlemas riigis on veevarude majandamine korraldatud vastavalt Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivile (23.10.2000, 2000/60/EÜ), mis paneb paika veekaitse poliitika Euroopa Liidus. Direktiivi nõuded on sisse viidud riiklikesse õigusaktidesse.

Veevarude tõhusaks majandamiseks on Eesti jagatud kolmeks vesikonnaks (Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva) ja Läti 4 vesikonnaks (Daugava, Gauja, Lielupe ja Venta).

Igal vesikonnal on olemas niinimetatud veemajanduskava. Tegemist on regionaalse dokumendiga, mis aitab tagada vee kaitset ja jätkusuutlikku kasutamist. Veemajanduskavad koostatakse 6-aastaseks perioodiks (hetkel kehtivad veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2009-2015).

Veemajanduskava eesmärgiks on pinna- ja põhjavee kvaliteedi parandamine ning hea seisundi saavutamine, ühiskonna teavitamine veekvaliteedist ja erinevate huvigruppide kaasamine veekeskkonnaga seotud probleemide lahendamisse. Veemajanduskavad kirjeldavad veekogude hetkeseisundit ning seavad vee kvaliteedi eesmärgid ja meetmed nende saavutamiseks.

Praegusel hetkel on olukord Gauja/Koiva vesikonnas kummaline – ühel jõel on kaks veemajanduskava – Eesti poolel Koiva jõele ja Läti poolel Gauja jõele.

Aga keskkonnaministrid on juba kokku leppinud, et veemajanduskavade koostamise  järgmisel perioodil (2015-2021) võiksid mõlemad riigid koos töötada ja koostada ühe planeerimisdokumendi – Gauja/Koiva veemajanduskava. Selle algatuse toetamiseks teevad mõlema riigi Keskkonnaministeeriumite esindajad ja erinevad loodus- ja keskkonnaeksperdid juba koostööd projekti „Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused (Gauja/Koiva)“ raames. Selle projekti ja koostöö tulemuseks on:

  • Ühtlustatud ja jagatud GIS andmekihid kogu piirkonna kohta;
  • Ülevaade olemasolevatest meetoditest vee kvaliteedi seisundi ja tüpoloogia osas;
  • Lisaseire tulemusena saadud uued andmed vee kvaliteedi seisundi kohta;
  • Ettepanekud vajalikeks muutusteks, ühtlustamaks tüpoloogiat ja kvaliteedi klassifikatsiooni;
  • Ühtsed kvaliteedi eesmärgid kogu vesikonnale;
  • Veekogude survetegurite hindamise metoodikate võrdlus, ülevaade surveteguritest;
  • Hinnang vaadeldud mõjude ja nende trendide kohta;
  • Majanduslik analüüs veekastuse, võimalike tulevikutrendide ja kulude katmise kohta;
  • Ettepanek meetmeprogrammi osas veemajanduse parandamiseks;
  • Kasutajasõbralikud infotooted (kaart põhiliste faktidega, brošüürid, infotahvel, koduleht) ühtse veemajanduse erinevate aspektide kohta;
  • Piiriülesed üritused veekasutusest, surveteguritest ning projekti tulemustest.

2013. aastal esitatakse projekti tulemused, andmed ja soovitused mõlema riigi keskkonnaministeeriumitele. 2015. aastal kasutatakse neid ühise Gauja/Koiva veemajanduskava koostamiseks.