Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused
EN LV EE

Olulisemad faktid Koiva vesikonna kohta

Valgala –  maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede või järvede kaudu ühes jõesuudmes merre.

Vesikond ehk valgalapiirkond –  maa- ja mereala, mis koosneb ühest või mitmest kõrvutiasetsevast valgalast koos põhjavee ja rannikuveega, moodustades ühes ringpiiris ühe terviku, ning mis on veemajanduse korraldamise põhiüksus.Lätis on 4 peamist vesikonda  – Gauja, nagu on Koiva läti keeles, on üks neist, samas kui Eestis on 3 peamist vesikonda, millest üks on Koiva.

  • Gauja/Koiva vesikonna kogupindala on ligikaudu 14380 km². Suurem osa sellest asub Läti poolel – umbes 13050 km² ehk 90,75% vesikonna pindalast. Ülejäänud 9,25% ehk umbes 1330 km² asub Eestis. Mõlemas riigis on Gauja/Koiva vesikond väikseim valgalapiirkond, vaatamata selle Eestis ja Lätis asuvate osade suuruse erinevusele.
  • Lätis hõlmab vesikond Gauja ja Salaca valgala ning Liivi lahte suubuvaid väikesi valgalasid, aga ka Burtnieksi järve ning sellega seotud jõgesid. Eestis hõlmab Koiva vesikond Mustjõe, Koiva ja Pedetsi valgalasid.
  • Gauja/Koiva vesikonnas on üle 250 000 elaniku, kellest 97% elab Lätis.
  • Koiva jõe kogupikkus on 452 km, millest 24 km on ühtlasi Eesti ja Läti vaheliseks piiriks.
  • Üle poole vesikonna pindalast moodustavad metsad. Vesikonna Eesti osas on metsade osakaal oluliselt suurem kui Läti osas. Ja ka vesikonna Läti osas on metsa kõige rohkem just Eesti piiri lähedastel aladel.
  • Gauja/Koiva vesikonnas on palju kaitsealasid – Gauja rahvuspark, Veclaicene maastikukaitseala, Ziemeļgauja (Põhja-Gauja) maastikukaitseala, Karula rahvuspark, Haanja looduspark.
  • Gauja/Koiva vesikonnas elab üle 20 kalaliigi, nt ahven, säinas, harjus, latikas, haug, särg, teib, luts ja siig, ning ka üks vähiliik. Majanduslikku tähtsust omavad siirdeliigid lõhe, meriforell, vimb ja jõesilm.
  • Vesikonnast on püütud nii mõnegi kalaliigi rekordsuurusega isendeid. Nt Ungursi järvest püüti 1989. aastal 19,56 kg kaalunud haug.
  • Gauja/Koiva vesikonnas kasutatakse vett peamiselt majapidamistes ja põllumajanduses, aga ka tööstuses ja energiatootmises. Veekogud on olulised ka turismi ja puhkemajanduse ning kalastamise seisukohalt.
  • Gauja/Koiva vesikonna Läti poolel on 34 väikest hüdroelektrijaama ja Eesti poolel vaid üks, mis hiljuti lõpetas töötamise.
  • Kodumajapidamised toodavad suurema osa Gauja/Koiva vesikonna heitveest ja reostusest. Põllumajandusest pärineb põhiosa veekogudesse jõudvatest taimetoiteainetest (peamiselt lämmastiku- ja fosforiühendid) ning taimekaitsevahenditest – pestitsiididest.
  • Gauja/Koiva vesikonna kõige reostatumaks kohaks on kaks väävelhappejääkide tiiki Inčukalnsis, kuhu ladustati ligi 50 000 m³ kunagi Riias asunud õli- ja määrdeainetetööstuse tootmisjääke.
  • Vesikonnas on registreeritud umbes 580 olemasolevat/potentsiaalset punktreostusallikat: naftatoodete laod, bensiinijaamad, vanad prügimäed, väetiste ja agrokemikaalide laod, farmid ja endised sõjaväebaasid.
  • Koiva vesikonna veemajanduskava (2010–2015) sihiks on tagada veekogude kaitse ja säästlik kasutamine. Veemajanduskava koostamise eesmärgiks on teavitada avalikkust veekogude seisundist, kaasata sidusrühmi veekeskkonnaga seotud probleemide lahendamisse ning planeerida tegevusi pinna- ja põhjavee hea seisundi saavutamiseks.  Veemajanduskavas antakse ülevaade veekogude hetkeseisundist ja olulistest probleemidest, seatakse  eesmärgid ning kavandatakse meetmed eesmärkide saavutamiseks. Teavet kõigi Eesti vesikondade ja veemajanduskavade kohta leiab http://vesikonnad.keskkonnaamet.ee/.