Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused
EN LV EE

Projektist

Projekti nimi: Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused (Gauja/Koiva)

Projekti kestus: 01.07.2011 – 31.12.2013, projekt nr EU 38839.

Projekti rahastavad: Eesti-Läti programm 2007-2013 ja Keskkonnainvesteeringute Keskus

Projekti juhtpartner: Läti Veeökoloogia Instituut

Projektipartnerid:

Balti Keskkonnafoorum – Eesti

Tallinna Tehnikaülikool

Eesti Maaülikool

Läti Keskkonna ja Regionaalse Arengu Ministeerium

Läti Ülikooli Bioloogiainstituut

Balti Keskkonnafoorum – Läti

Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused

Vesi on väga oluline ressurss, tagamaks meie igapäevaelu kvaliteeti – me joome seda, kasutame kodumajapidamises, me ujume, sõidame laevadega, kalastame ja puhkame veekogude läheduses. Seetõttu on vee kvaliteet ülioluline teema iga inimese jaoks.

Gauja/Koiva on piiriülene vesikond, mis jaguneb kahe riigi – Eesti ja Läti – vahel. Gauja/Koiva vesikonnas ületavad jõed ja ojad ning ka põhjavesi mitu korda Eesti-Läti piiri; seega kasutatakse ühiseid veevarusid. Sellepärast on hädavajalik edendada jagatud pinna- ja põhjaveevarude haldamist, koostades ühise veemajanduskava piiriülesele Gauja/Koiva vesikonnale.

Meie – partnered Eestist ja Lätist – ühendasime oma jõud Gauja/ Koiva projektis, mille eesmärgiks on edendada Gauja/Koiva vesikonna haldamist ühiste tegevuste kaudu.

Projekti täpsemad eesmärgid on:

  • Piiriüleste veekogude piiride ühtlustamine;
  • Valgala jaoks ühtsete veekvaliteedi eesmärkide väljatöötamine;
  • Veemajanduskavade peamiste aspektide lähenemisviiside ja meetodite ühtlustamine;
  • Kulutõhusate meetmete valimine vee seisundi parandamiseks;
  • Teabe levitamine ja elanike kaasamine veemajandusse.

Gauja/Koiva vesikonnaga seotud tulemused:

  • Ühtlustatud ja jagatud GIS andmekihid kogu piirkonna kohta;
  • Ülevaade olemasolevatest meetoditest vee kvaliteedi seisundi ja tüpoloogia osas;
  • Lisaseire tulemusena saadud uued andmed vee kvaliteedi seisundi kohta;
  • Ettepanekud vajalikeks muutusteks, ühtlustamaks tüpoloogiat ja kvaliteedi klassifikatsiooni;
  • Spetsiifilistele kvaliteediparameetritele vastavad uuendatud kvaliteedieesmärgid;
  • Veekogude survetegurite hindamise metoodikate võrdlus, ülevaade surveteguritest;
  • Hinnang vaadeldud mõjude ja nende trendide kohta;
  • Majanduslik analüüs veeteenuste oluliste kasutuste, võimalike tulevikutrendide ja kulude katmise kohta;
  • Ettepanek meetmeprogrammi osas veemajanduse parandamiseks;
  • Kasutajasõbralikud infotooted (kaart põhiliste faktidega, brošüürid, infotahvel, koduleht) ühtse veemajanduse erinevate aspektide kohta;
  • Piiriülesed üritused veekasutusest, surveteguritest ning projekti tulemustest.

Sidusrühmad: Läti ja Eesti keskkonnaministeeriumid, Läti Keskkonna-, Geoloogia- ja Meteoroloogiakeskus, Eesti Keskkonnateabe Keskus, Läti Looduskaitseamet, Gauja/Koiva vesikonnas asuvad Läti ja Eesti piirkondlikud keskkonnaametid ja kohalikud omavalitsused, planeerijad, kalastajate organisatsioonid jne.