Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused
EN LV EE

Puhkajad

Loodus ja turism, loodusturism, turism looduses – keskkonna- ja loodusesõbralik reisimine ehk nn ökoturism on tänapäeval muutumas üha populaarsemaks. See on säästev ja keskkonnasõbralik individuaalne reisimine ilma kiirustamise ja tormamiseta, mille peamiseks eesmärgiks on õppida tundma kohalikku loodust ja kultuuri (erinevalt suurtest turismigruppidest, mis üritavad näha võimalikult kiiresti võimalikult palju, jätmata aega koha nautimiseks ja tunnetamiseks).

Gauja/Koiva vesikond pakub mitmekesiseid võimalusi loodusturismiks: avastada siinset loodust, näha Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti tüüpilisi maastikke, vaadelda taimi ja loomi nende looduslikus keskkonnas ning tutvuda looduskaitsealadega. Vesikonna territooriumil leidub rahvusparke, loodusparke, maastikukaitsealasid ja biosfäärikaitseala.

Gauja/Koiva jõgi on juba pikka aega olnud populaarne veematkajate hulgas, kuna siin on paadisõiduks piisavalt vett varakevadest hilissügiseni. Paadisõiduks kasutatakse ka teisi vesikonna jõgesid, nagu näiteks Amata ja Brasla. Piirkond pakub võimalusi matkaradadel matkamiseks, linnuvaatluseks, ilusa maastiku, sh liivakivipaljandite ja koobaste nautimiseks, kultuuriliste ja ajalooliste vaatamisväärsustega tutvumiseks või uute arheoloogiliste avastuste tegemiseks.

Gauja rahvuspark ja seal asuv kaunis Gauja jõe org on tõenäoliselt vesikonna tuntuim turismisihtkoht. Siiski leidub põnevaid ja ilusaid kohti mõlemal pool Eesti-Läti piiri, mistõttu soovitame lugejal neid külastada.

24 km ulatuses ei ole Koiva mitte lihtsalt jõgi, vaid piirijõgi Eesti ja Läti vahel  Läti poolel jääb see jõelõik Ziemeļgauja (Põhja-Gauja) maastikukaitsealale. Kaitseala moodustati 2004. aastal Gauja oru ja vanajõgede ning niidu-, metsa- ja vee-elupaikade kompleksi kaitseks. Jõgi on sel piirialal lai, kiirevooluline ja ka paadiga sõidetav. Paljud jõe kallastel asuvad ehitised on ajalooliste väärtustena kaitse all ning annavad tunnistust siin ammustel aegadel elanud inimeste elust ja tegevusest.

Need, kes eelistavad pärast paadisõitu peatuda Eesti poolel, võivad seda teha näiteks Ähijärve ääres, Karula rahvuspargis. Rahvuspark on loodud, et säilitada, kaitsta, taastada, uurida ja tutvustada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspark pakub palju erinevaid võimalusi puhkamiseks – võib jalutada, järves ujuda, kala püüda, matkata ühel kolmest matkarajast, vaadata Herefordi veiseid karjamaal või kobraste ehitisi jõgedel. Võib ka ronida 30 m kõrgusse Tornimäe vaatetorni ning nautida vaadet Otepää, Haanja ja Alūksne kõrgustikele. Tornist paistab ka Kaika kuppelmaastik.

Külastada tasub ka Võru maakonnas asuvat Haanja loodusparki (Haanja kõrgustik), mis jääb Karulast mõnikümmend kilomeetrit ida poole. Looduspargi eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kõrgustikku, vanu orge, loodust ja traditsioonilisi maastikke, edendada säästvat puhkemajandust ning kaitsta kaitstavate liikide elupaiku. Kes soovib heita pilgu Gauja/Koiva vesikonnale ülevalt poolt, võib ronida vesikonna piirist kõigest 1,5 km kaugusel asuva Baltimaade kõrgeima tipu – Suure Munamäe – otsa. 318 m kõrguse Suure Munamäe tipus asub vaatetorn, kust 346,7 meetri kõrguselt võib näha 50 km kaugusele; muu hulgas paistab sealt Eesti sügavaim järv – Rõuge Suurjärv (38 m) – ning ulatuslikud Läti alad.

Läti poolel Ape (Hopa) ja Alūksne piirkonnas asub Veclaicene maastikukaitseala, mis on loodud, et kaitsta Põhja-Vidzeme iseloomulikku pärandkultuurmaastikku ja loodusväärtusi. Veclaicene maastikukaitsealal leidub selliseid väärtuslikke elupaiku nagu nõlvade ja jäärakute metsad, märjad metsad, soometsad ja looduslikud niidud. Maastikku ilmestavad järsud nõlvad, sügavad orud ja suured puud. Eriti iseloomulik on dolomiidi- ja liivakivipaljanditega Vaidava jõgi, mille kaldal Ape piirkonnas asuvad ka kuulsad roosast ja kollasest liivakivist Nõiakaljud (Raganu klintis).

Looduses paadiga sõites või muul moel puhates on tähtis meeles pidada järgmisi lihtsaid, kuid väga olulisi reegleid:

-          Kaitsmaks loodusväärtusi, on kaitsealadel külastajatele kehtestatud erireeglid. Näiteks ei ole lubatud parkida autot maastikul, lõket võib teha ainult selleks ettenähtud kohtades, koer peab olema rihma otsas jne.

-          Telkida tohib ainult olemasolevatel/tähistatud telkimisplatsidel, lõkke tegemiseks on soovitav kasutada mahakukkunud puid, nõusid tuleks pesta suuremas kausis ja valada pesuvesi pärast maha (mitte tagasi jõkke või järve).

-          Samblikke, samblaid ja soontaimi tuleb kaitsta nende kasvupaikades – tallamise vältimiseks kasutada liikumiseks ainult teid ja radu ning mitte korjata taimi kaitsealadelt. Looduses on soovitav käia vaikselt, et mitte häirida metsaelanikke.

-          Tekitatud prügi tuleb lahkudes endaga kaasa võtta. Soovitav on vältida ühekordsete nõude kasutamist.

Reisimine Eestis:

Turismiinfo www.visitestonia.com

Eesti Maaturism www.maaturism.ee

Võrumaa turismiinfo www.visitvoru.ee

Valgamaa turismiinfo www.tourism.valgamaa.ee

Puhkus looduses http://loodusegakoos.ee

Teave Suure Munamäe kohta www.suurmunamagi.ee

Paadirent ja aktiivne puhkus: www.veetee.ee

Reisimine Lätis:

Läti ametlik turismiportaal www.latvia.travel

Läti reisijuht internetis www.vietas.lv

Kultuurilised ja looduslikud vaatamisväärsused www.celteka.lv

Maaturismi portaal www.celotajs.lv

Läti Riiklik Turismiarendusagentuur www.tava.gov.lv/en

Ape (Hopa) piirkonna turismiinfo www.apesnovads.lv

Paadirent ja aktiivne puhkus: www.campo.lv ; www.raid.lv